Nüüd on kiire kevade tõttu juba mitu päeva viimasest sissekandest möödas. Nagu maikuu ikka, kipub tegemisi koolis olema rohkem kui ööpäevane tundide hulk seda võimaldab. Eile õhtul exploreri ajalugu sirvides (no kui internetiühendust pole, siis on vähemalt võimalus rahulikult lugeda päeva jooksul läbi vaadatud lehekülgi), mõtlesin, kui hea oleks ikka omada pääsu internetti ja kohe mõtted ja ideed kirja panna, aga noh...eks näeb, mis Norby sügisel pakub.
Uurides siis Isetegija kaudu leitud blogide sissekandeid, leidsin järjekordselt vidina, mida endagi veebipäevikule külge pookida. Kohe kui sissekanne tehtud, loon konto ja üritan siia panna abivahendit nimega blogrolling.
Aga vaja tasuda ka vana võlg. Nimelt Kõpu Loomelaagri teisest päevast.
Algas kõik sellega, et kui mina enda arvates juba hommikul silmad lahti tegin, nägin Liiat veel magamas. Selge, veel pole vaja ärgata. Järgmisel hetkel kolistas Sulev juba ukse taga ja kella vaadates ehmatasin...juba kolmveerand üheksa. Veerand tunni pärast juba hommikusöök ja mina polegi Liiat köögis aitamas...Pärast selgus, et tema oli juba kell kuus vaikselt toast välja hiilinud ja toimetama hakanud.
Aga tegemistest. Peale hommikusööki oli meil külaline - proua Alja Villamaa külast (u kümmekond km Kõpust), kes oma pensionipõlve sisustab kübarate ja mütside heegeldamisega. Ta õpetas kübarate vormistamist ja näitas mõnegi kavaluse.Oh seda lõbu, kui sai kaasa võetud kübaraid-mütse proovida.
Lisaks õpetas ta tegema kommipaberist roose. Need väga vahvad roosid olevat ta selgeks saanud oma ema kõrvalt ja proua Alja arvas, et neid ongi Hiiumaal palju tehtud (kasutati omal ajal küll matusepärgadel).
Poisid tüdinesid muidugi kübaratest (roose tegid küll hoolega) ja läksid pajuvilet meisterdama. Laagri lõpetamisel oli tänu sellele meil oma "pasunakoor"
Teisel päeval oli ka väga hõivatud jaapani köite õpituba. Veidi peale lõunat pidasime pikniku ja peale seda said kõik aja oma pooleli töid lõpetada.
Vahetult enne laagrilipu langetamist sõime ka juubelitorti.
Piduliku lipulangetamise ja laagri lõpetamise ajal tänasime Liiat, kes on kõik need 10 korda olnud laagri süda ja hing.
Ja järjekordselt pidin ma tõdema -
1. Küll on hea teha ja toimetada, kui on ümberringi sellised lahedad ja asjalikud inimesed nagu Liia, Silli-Mai, Ain ja Sulev
2. hoolimata eelnenud pessimismis ja väsimusest tundub, et järgmisel aastal peaks jälle laagrit tegema
3. tegemist oli nii palju, et ise ei jõudnudki nt jaapani köidet õppima,
posted by Siret @ 09:42
1 comments
1 kommentaar:
Very cool design! Useful information. Go on!
» »
Postita kommentaar
<< Home